Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamisuudised 2016 8. numbris.

Minu mõjuulatus

Tulemused sõltuvad sellest, kas ma tegelen asjadega, mida mul on võimalus muuta

Ilmselt oleme kõik kuulnud mõttetera: „Issand, anna mulle jõudu muuta seda, mida ma muuta saan, meelerahu leppida sellega, mida ma muuta ei saa ja tarkust nende vahel vahet teha“.
Iga kord kui olen end oma probleemidega „nurka värvinud“, pean ma endale tahes-tahtmata tunnistama – järjekordselt pole mul jätkunud tarkust.

Dr.Stephen R. Covey piltlikustab oma kuulsas raamatus „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“ seda mõttetera kahe üksteise sees asuva ringiga.  Suurem ring on nn murede ja huvide ring ning selle sees on väiksem – mõjuulatusring.

Murede ringis põletame aega

On palju asju, mille üle muretseme või mis meile huvi pakuvad: tervis, laste kasvatamine, töö, hinnatõus, naabri uus auto, kas islami terroristid ka meie tänavatele jõuavad jne. Meie emotsionaalne ja reaalne seotus ühtede või teiste probleemidega on aga erinev. Vastavalt sellele me võime nad paigutada murede ringi, kuhu üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind küll huvitab või muretsema paneb, aga mille suhtes ma saan väga vähe või üldse mitte midagi ette võtta. Näiteks, kus iganes inimesed kokku saavad on tavaline, et hakatakse arutama ilma üle ehk siis suundutakse sujuvalt sotsiaalsesse murede ringi.

Väiksemasse, mõjuulatusringi, kuulub kõik see, mille suhtes ma saan midagi ära teha, et olukorda muuta. Näiteks, täita antud lubadus või mitte oletada ja ennustada, vaid asjad selgeks rääkida. Meie tõeline efektiivsus sõltubki ainult sellest, kas me üldse, või kui kaua suudame püsida mõjuulatusringis ja vähendada murede ringis veedetud aega. Igaüks võib oma igapäevase mõjuulatusringis ja murede ringis veedetud aja ära mõõta.

Võib, näiteks, ära mõõta kui palju aega kulus:

• valesti või halvasti tehtud töö ümbertegemisele, selle asemel, et investeerida aega korralikuks ettevalmistuseks;
• koosolekul istumiseks, kus projektijuhid tõdevad, et kõik vajalik on tegemata ja seejärel räägivad sellest pikalt;
• ülemuse, alluva või kliendi seljataga kirumiseks;
• internetis või sotsiaalvõrgustikes kolades;
• vananenud andmebaasiga vaevanägemisele, selle asemel, et see korda teha või uus luua;
• väga vajalike, kuid ebameeldivate, raskete või ebahuvitavate, asjade edasilükkamise õigustamiseks jne.

Mõõtmisi on tehtud palju ja peab tunnistama, et Eesti ettevõtetes veedetakse sageli enam kui pool tööaega murede ringis.

Emotsionaalne pank

Üks suuremaid ajaraiskajaid murede ringis on seotud nn teiste inimeste muutmisega, et nad tegutseksid ja käituksid nii nagu meie soovime.  See on küll väga inimlik soov, aga läheb vastuollu printsiibiga, et tegelikkuses saame muuta ainult iseennast ja oma suhtumist teistesse.

Kui minu elu õnn või leivatükk laual sõltub kellestki, kellega mul on halb läbisaamine, siis efektiivne tegevus oma mõjuulatusringis on sissemaksete tegemine oma emotsionaalsele pangaarvele (EPA)
EPA metafoor pärineb samuti  Stephen R Covey „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse“ raamatust.
Igaühel meist on olemas oma EPA. Selles pangas on just nii palju kontosid kui palju on inimesi, kellega me suhtleme. EPA on nii mõtteviis kui ka tööriist oma usaldusväärsuse suurendamiseks ja suhete parandamiseks.

Igale kontole saab teha sissemakseid, mis suurendavad usalduse hulka selles suhtes ja muudavad seda paremaks. Igalt kontolt saab ka “raha” välja võtta, nii teadlikult kui kogemata. Kui selle suhte kontol on palju usaldust, siis mõned väljavõtud ei tee suurt häda midagi. Kui aga konto on miinustes või pole sinna veel midagi laekunud, muutub asi kriitiliseks.
Oluline on meeles pidada, et selle üle, kas tegemist on konkreetsele kontole sissemaksuga või hoopis väljavõtuga, otsustab alati selle suhte teine osapool. Mina võin küll omast arust teha sissemakseid, nii et veri ninast väljas, kuid kui teine osapool otsustab, et need pole seda mitte, siis on see asjatu vaev. Ja hea veel kui ta otsustab, et need pole sissemaksud, ta võib ka otsustada, et need on hoopis väljavõtud.
Seega on hea teada, mida teine pool peab sissemaksuks ja keskenduda nende tegemisele, kuid alati pole see sugugi kerge.

Kuidas kontojääki suurendada?

Hea uudis on see, et on olemas nn universaalsed sissemaksud, mis kasvatavad igal juhul igat kontot. Neid on kuus:

• lahkus ja viisakus,
• siiras vabandamine,
• lubadustest kinnipidamine,
• ootuste toitmine,
• lojaalsus eemalviibijate suhtes,
• püüd esmalt mõista ja alles seejärel olla ise mõistetud.

Seejuures nende tegevuste vastandid on alati väljavõtud: ebaviisakus, ülbus ja uhkus, lubaduste murdmine, ootuste mittetäitmine, ebalojaalsus ja tagarääkimine ning püüd iga hinna eest olla ise mõistetud.

Hea uudis on see, et nende sissemaksete abil –  kui järjekindlalt ja siiralt tegutseda – on võimalik üles ehitada ükskõik kui kehvas seisus olev suhe ükskõik kellega. Hea uudis on ka see, et sissemaksete tegemine on 100% minu mõjuulatusringis ja sõltub täielikult minu tahtest.
Halb uudis on see, et väga nässus kontole sissemaksete tegemine võib nõuda palju aega ja tavaliselt tekivad ka tagasilöögid. Näiteks, teine pool arvab, et temaga manipuleeritakse. Seega, kui su kavatsus pole siiras, siis oled juba eos läbi kukkunud.

Arvestada tuleb ka sellega, et emotsionaalses pangas ei saa lappida miinustes kontosid teiste kontode arvelt.

Ootuste mittetäitmine

Tihti arvatakse, et lubaduste murdmine on küll halb asi, aga mis need ootused siia puutuvad?
Ootuste mittetäitumine on tavaliselt kõigi konfliktide põhjus nii tööl kui kodus. Me tekitame ise alatasa teistes ootusi ilma seda märkamata. Ja meil endilgi on väga palju ootusi teiste suhtes, millest me ei räägi. Lahkuminekute, vallandamiste, nässus kliendisuhete, halva käitumise taga on tavaliselt ikka palju täitumata ootusi, mis on jäänud selgeks rääkimata. Näiteks, ootus oli saada kihlasõrmus, aga kingiti hoopis kõrvarõngad jne.

Raske on ka mõjuulatusringis püsimine: „Miks mina“? „Miks tema ei tee midagi“? „Isegi natukestki ei tule vastu“! Ehk nagu kunagi küsis mõnus naljamees Sulev Nõmmik: „Kui me elame selleks, et teisi aidata, siis milleks need teised elavad?“
Aga kui ma olen olukorras, kus sõna otseses mõttes kõik sõltub sellest, kas ma suudan oma usaldusväärsuse taastada, siis on asi väärt, et oma mõjuulatusringis sissemakseid teha. Esialgu on sellestki suur abi, kui peatada raha väljavool.

Mõjuulatusringi omapära on see, et mida rohkem me seal aega veedame, seda suuremaks ring muutub ja meie võime mõjutada asjade seisu suureneb. Sest me tegeleme õigete asjadega õigetel põhjustel ja kasutame endale antud aega õigesti.

Silva Laius on FranklinCovey Eesti konsultant ja master sertifier, kontakt:  silva@franklincovey.ee